Mõni aasta tagasi sattusin lugema ühte artiklit, kus pakuti, et EFT’st ehk koputamisteraapiast võib saada järgmine suurem psühholoogiliste tasakaalutuste lahendamise peamine nö moevool. Nii nagu kunagi on selleks olnud psühhoanalüüs või on praegu kognitiivne käitumisteraapia.

Nüüd on ilmunud üks suurem uuring (Clinical EFT as an evidence-based practice for the treatment of psychological and physiological conditions: A systematic review), mis keskendub EFT erinevatele nüanssidele. Uuring on väga pikk ja põhjalik, nii et sellest saaks välja anda väiksemat sorti raamatu. Siin on aga toodud ära peamised huvitavad nüansid ja väike kokkuvõte sellest mahukast uuringust, mis kinnitavad koputamisteraapia mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.

Alates sajandivahetusest on emotsionaalse vabaduse tehnikat (EFT) hakatud laialdaselt kasutama erinevate terviseprobleemide ravimises. Samuti kasutavad seda eneseabina igal aastal kümned miljonid inimesed. Juba 2013 aastal on avaldatud artikkel, milles analüüsiti erinevaid EFT uuringuid. Seda on vaadatud üle 36 000 korra, mis näitab laialdast huvi selle meetodi vastu.

American Psychological Association (APA) järgi on kliiniline EFT saanud staatuse kui tõenduspõhine teraapiavorm.

EFT ehk koputamisteraapia ühendab endas probleemide väljatoomise ja kognitiivse teraapia akupressuuriga. Rahvasuus nimetatakse seda koputamiseks, kuna selle eripäraks on akupunktuuri punktide stimuleerimine sõrmeotstega koputamise näol. EFT on kliinilise psühholoogi Roger Callahani välja töötatud TFT (mõtteväljateraapia) lihtsustatud meetod. Koputamist kui üht akupunktuuri viisi on kasutatud Hiina meditsiinis, Jaapani massaažis, qigongis ja joogas juba tuhandeid aastaid.

Uuringute järgi on kliiniline EFT tõhus paljude psühholoogiliste ja füsioloogiliste seisundite korral. Vaja on suhteliselt vähe teraapiaseansse, teraapia on efektiivne nii silmast silma kui ka virtuaalselt kohtudes ning tulemused on ajas püsivad.

Randomiseeritud kontrollitud uuringud (ingl k: randomized controlled trial) on näidanud, et EFT teraapia on efektiivne psühholoogiliste seisundite nagu

• füsioloogiliste probleemide nagu valu, unetus ja autoimmuunhaigustega kaasnevate sümptomite puhul;

• ärevus, depressioon, foobiad ja posttraumaatiline stressihäire (PTSS) puhul;

• muutmaks paremaks mitmeid erialaseid, akadeemilisi- ja sporditulemusi;

• ja mõjutamaks stressi bioloogilisi markerid.

EFT on andnud positiivseid tulemusi ka kaalulangetamisel ja erinevate sõltuvustega toimetulekul.

EFT teraapia mõju hindavad metaanalüüsid on leidnud, et selle mõju on „mõõdukas“ kuni „suur“.

Teraapia tulemustes on kirjeldatud mõõdetavat mõju geeniekspressioonile, aju sünkroonsusele, hormonaalsüsteemile ja paljude biomarkerite. Kliiniline EFT on kindel ja küps meetod, millel on ulatuslik tõendusbaas. Selle kasutamine esmatasandi arstiabis turvalise, kiire, usaldusväärse ja tõhusa ravivahendina nii psühholoogiliste kui ka meditsiiniliste diagnooside puhul kasvab jätkuvalt.

Kokkuvõtteks leiab kõnealune uuring, et kliiniline EFT, nagu on kinnitanud enam kui 100 randomiseeritud kontrollitud uuringut, on tõestanud end tõhusa ravivahendina nii psühholoogiliste kui ka füüsiliste seisundite korral. Selle suur ja ajas pidevalt kasvav uurimistöö näitab, et see on tõenduspõhine praktika, mis on ohutu, kiire, usaldusväärne ja mis seal salata – ka kulutõhus.

Kliinilist EFT kasutatakse aina rohkem ka professionaalse teraapiavahendina mitmel pool maailmas esmatasandi tervishoius. Järgmistel aastakümnetel muutub see ilmselt veel levinumaks ja ilmselt klassifitseeritakse see ametlikult teraapiavahendiks mitmesuguste haigusseisundite puhul.

Uuringu täies mahus leiab siit: https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyg.2022.951451/full

Uuringust on lühikokkuvõtte teinud Kaia-Kaire Hunt

Originaal artikkel: EFT (koputamisteraapia) tõenduspõhine praktika psühholoogiliste ja füsioloogiliste seisundite raviks: https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/120099052/eft-koputamisteraapia-toenduspohine-praktika-psuhholoogiliste-ja-fusioloogiliste-seisundite-raviks