“Muutusele materiaalses maailmas eelneb alati muutus energeetilises maailmas.”

Enesejuhtimine: kuidas lõpetada autopiloodil elamine ja hakata oma elu teadlikult looma

Kas sa juhid oma elu ise või juhivad sind sinu mustrid?

Enesejuhtimine ei ole vaid ajajuhtimine, eesmärgid ega distsipliin. See on midagi palju sügavamat.

Kas sa oled märganud, kuidas me inimestena oleme harjunud pingega? Nii harjunud, et enam ei pane seda tähelegi. Inimesed elavad ärevuses, sisemises rahutuses, kiirustamises ja pidevas valmisolekus nii kaua, et sellest saab normaalne seisund. Midagi, millega lihtsalt õpitakse elama ja mida peetakse isegi vajalikuks.

Ja sageli öeldakse enda kohta isegi uhkusega:

„Ma saan hakkama.”
„Mul pole aega puhata.”
„Praegu peabki pingutama.”

Ometi ei ole krooniline pinge inimese loomulik seisund.

Meie loomulik olek on kohalolu. Kergus. Rahu. Elusus.

Lihtsalt mingil hetkel eemaldub inimene iseendast. Mõnikord mõjutab teda lapsepõlves kogetu, mõnikord toimub eemaldumine läbi trauma, kriisi või ka pideva võitluse. Ja siis kaobki kontakt oma keha, tunnete, intuitsiooni ja sisemise häälega ning kogu tähelepanu liigub väljapoole: tegemistesse, saavutamisse, teiste ootustesse, mürasse, kiirustamisse, reageerimisse.

Nii hakkabki inimene elama autopiloodil.

Vahel tundub mulle, et inimesed ei ole enam niivõrd väsinud tegemistest. Nad on väsinud sellest, et nad on iseendast niivõrd eemaldunud.

Tunned end selles ära?
Teen individuaalseid mentorlusseansse, kus töötame just sinu mustrite, seisundite ja sisemiste programmidega täpselt, konkreetselt ja tõhusalt.
Kirjuta mulle ja lepime kokku tasuta tutvumiskõne → reet.hindus@gmail.com

Kõige huvitavam ja ka olulisem on see, et keha tegelikult teab. Keha on palju targem kui meie meel, lihtsalt me ei kuula teda enam!

Keha tunneb ära:

kas me oleme pinges või lõdvestunud,
kas me hingame vabalt või pinnapealselt,
kas me tunneme end turvaliselt või oleme pidevas valmisolekus,
kas me elame kooskõlas iseendaga või surume midagi alla.

See tarkus on meis olemas. Isegi kui me ei taha seda tunnistada. Aga selleks, et endas toimuvat märgata, on vaja aeglustada. Peatuda. Tuua tähelepanu ning fookus tagasi iseendale.
Sest muutus ei alga tegemisest, vaid muutus algab märkamisest.

Ja sealt edasi tuleb järgmine oluline samm, milleks on vastutuse võtmine.

Enesejuhtimine algab hetkest, kui inimene otsustab enam mitte ära joosta iseenda eest, teadvustab ja aktsepteerib, et kõik mis tema maailmas hetkel toimub on tema loodud!
Ja vaid tema on see, kes saab oma maailmas muutusi teha !

Otsus muudab kõike. Otsus annab jõu ja teekond saab alata!

Mis on enesejuhtimine tegelikult?

Enesejuhtimisest räägitakse täna palju. Tehakse koolitusi, podcaste, kirjutatakse raamatuid. Aga väga sageli jääb midagi siiski puudu.

Meil on palju infot ja teadmisi, aga tihti me ei ela selle järgi, mida me juba teame. Ükski teadmine ei too muutust, kui me seda teadmist tegelikkuses elama ei hakka.

Päris enesejuhtimine ei ole ainult:

ajajuhtimine,
eesmärkide saavutamine,
distsipliin,
ega efektiivsus.

Need on välised kihid.

Päris enesejuhtimine algab võimest märgata:

mida ma mõtlen,
mida ma tunnen,
kuidas mu keha reageerib,
mis mind käivitab,
mida ma väldin,
ja milliseid mustreid ma alateadlikult kordan.

Enesejuhtimine tähendab teadlikku ja hoolivat suhet iseendaga. See tähendab võimet olla kohal oma mõtete, tunnete ja käitumise juures enne, kui autopiloot juhtimise üle võtab.

Enesejuhtimisoskusest on saamas suur konkurentsieelis nii suhetes, tööturul kui ka oma enda annete ja potentsiaali realiseerimises.

Mida me siis tegelikult juhtida saame?

Väga suur osa inimeste kannatusest tuleb sellest, et püütakse kontrollida midagi välist, mida tegelikult kontrollida ei saa. Päris enesejuhtimine algab hetkest, kui tähelepanu tuleb tagasi sinna, kus inimesel päriselt on mõju. Enda sisse.

Ennast juhtides õpime juhtima:

oma mõtteid,
oma seisundeid ja emotsioone,
ning oma käitumist ja reaktsioone.

Mõtted, emotsioonid ja käitumine — kuidas meie sisemaailm loob meie reaalsuse

Üks tuntumaid psühholoogia ja kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) põhikontseptsioone on arusaam, et meie mõtted, emotsioonid ja käitumine on omavahel pidevas vastastikuses mõjus.
Need ei eksisteeri eraldi.

Mõte mõjutab emotsiooni.
Emotsioon mõjutab keha ja käitumist.
Käitumine kinnitab meie mõtteid ja sisemisi uskumusi.

Ja nii tekivadki mustrid, mida inimene hakkab ikka ja jälle kordama.

Mõtted

Me ei saa alati kontrollida, milline mõte peast läbi käib. Aga me saame õppida märkama:

milliseid mõtteid me usume,
milliseid lugusid me iseendale räägime,
kuhu me oma tähelepanu suuname. Sest tähelepanu on energia.

Kui inimene mõtleb pidevalt:

„Ma ei ole piisav,”
„Midagi halba juhtub kohe,”
„Ma pean kogu aeg tõestama,”
„Ma ei saa hakkama”*

…siis hakkavad need mõtted ja mõttemustritest kujunenud uskumused mõjutama kogu tema sisemist seisundit ning seeläbi ka välist maailma.

Emotsioonid ja seisundid

Mõtted loovad emotsioone ja emotsioonid loovad seisundeid. Inimene loob oma elu suuresti sellest seisundist, milles ta kõige rohkem viibib.

Kas tema baasolek on:

Rahu või pinge?
Usaldus või hirm?
Kohalolu või ärevus?

Kui inimene elab pidevalt sisemises ohutundes, hakkab tema närvisüsteem reageerima nii, nagu oht olekski kogu aeg olemas. Ja siis ei juhi inimene enam teadlikult oma elu, vaid teda juhib tema seisund. Tegeletakse ellujäämisega ja toimetulekuga. Aga me pole tulnud siis ellu jääma vaid oma kogemusi ja elu teadlikult looma.

Käitumine, keha ja reaktsioonid

Lõpuks väljenduvad meie mõtted ja tunded käitumises, välistes reaktsioonides ja situatsioonides.

Sageli ei reageeri inimesed sellele hetkele, mis päriselt toimub. Nad reageerivad oma vanadele haavadele, hirmudele ja alateadlikele mustritele.

Keha tõmbub pingesse.
Hingamine muutub pinnapealseks.
Inimene sulgub, eemaldub, plahvatab, kontrollib või hakkab üle pingutama.
Ja siis kinnitab käitumine omakorda inimese algseid mõtteid.

Näiteks:

inimene kardab, et teda ei aktsepteerita → seega muutub ta ärevaks ja ebakindlaks → käitub pinges ja ebaloomulik → kogeb keerulist suhtet → ning saab oma hirmule justkui kinnituse. Ja nii tekibki ring.

Enesejuhtimine tähendab võimet seda ringi märgata, peatuda ja valida teisiti.

Miks õppida enesejuhtimist?

Enesejuhtimine on oskus, mida enamikule meist pole kunagi õpetatud ja ega me ka ise pole olnud tihti teadlikud, et see oskus on olemas ja seda on ka võimalik omandada.

Meile õpetati:

kuidas olla tubli,
kuidas hakkama saada,
kuidas teiste ootustele vastata,
kuidas oma tundeid varjata.

Aga väga vähesed meist õppisid:

kuidas oma emotsioone juhtida,
kuidas stressi sümptomeid märgata,
kuidas oma keha kuulata,
kuidas ennast rahustada ja maandada,
kuidas iseendaga kontaktis olla.

Hea uudis on see, et enesejuhtimine on oskus, mida on võimalik õppida. Aga see algab teadlikkusest ja otsusest. Otsusest lõpetada täielikult autopiloodil elamine ning võtte juhtimine enda kätte.

Otsusest hakata märkama, mis sinu sees päriselt toimub.
Otsusest võtta vastutus oma seisundi ja elu loomise eest.

Ja nagu iga oskus, vajab ka enesejuhtimine:

teadlikkust,
harjutamist,
kohalolu,
ausust,
ja pühendumist.

10 põhjust, miks enesejuhtimist õppida

Et lõpetada elamine autopiloodil ja hakata ise oma elu juhtima.
Et vähendada stressi ja sisemist pinget, ilma seda alla surumata.
Et õppida oma emotsioonidega toime tulema, mitte neid kartma.
Et lõpetada enda saboteerimine seal, kus see kõige rohkem haiget teeb.
Et õppida seadma piire tervislikul ja rahulikul moel.
Et parandada suhteid, sest suhted peegeldavad meie sisemaailma.
Et tulla tagasi ühendusse iseendaga ja oma tegeliku elususega.
Et vähendada ärevust ja sisemist rahutust, mis kulutab ressursse.
Et võtta vastutus oma elu eest, mitte koormana vaid vabadusena.
Et elada teadlikumalt ja pärisemalt — oma rütmis, oma väärtuste järgi.

Enesejuhtimine on oskus ja seda saab õppida.
Oma töös kasutan EFT-d (koputamistehnikat), TRE praktikat, hingamistehnikaid, kohaloluharjutusi ja närvisüsteemi reguleerimise tööriistu. Töötame koos konkreetsete mustrite ja seisunditega.
Kirjuta mulle ja vaatame, mis võiks sulle sobida → reet.hindus@gmail.com

Teadlik meel on vaid väike osa sellest, mis meid juhib

Mõtted, emotsioonid ja käitumine, see on justkui jäämäe ülemine osa. See, mida me kõige lihtsamini märkame, nii iseenda kui ka teiste juures. See on teadlik teadvus.

Aga tegelikult on see vaid väike osa kogu meie imelisest süsteemist. Sageli tuuakse psühholoogias välja, et inimese teadlik meel moodustab umbes 5–10% tema sisemaailmast. Ülejäänud ca 90–95% on alateadvus.

Ja just seal asuvad:

uskumused ja automaatsed programmid,
lapsepõlves kujunenud mustrid,
ellujäämismehhanismid,
emotsionaalsed mälestused/traumad,
harjumused ja identiteedid,
lood, mida inimene enda kohta usub.

See tähendab, et väga suur osa meie käitumisest ei ole tegelikult teadlik.

Inimene võib teadlikult soovida puhata, rahuneda, luua paremat suhet, olla enesekindlam — aga alateadvuses töötavad samal ajal programmid nagu:

„Ma pean kogu aeg tubli olema,”
„Ma ei ole piisav,”
„Ma pean kõigiga arvestama.“
„Ma ei tohi eksida.“
„Kui ma peatun, siis ma kaotan kontrolli.“
„Armastus tuleb välja teenida.“

Ja siis hakkabki inimene alateadlikult looma elu hoopis sellest kohast.

Sellepärast ei piisa sageli ainult teadmisest või positiivsest mõtlemisest. Muutus ei sünni ainult teadlikul tasandil. Muutus sünnib siis, kui inimene hakkab märkama ka seda, mis toimub pinna all.

Enesejuhtimine ei tähenda ainult oma mõtete kontrollimist. See tähendab valmisolekut kohtuda oma alateadlike mustrite, uskumuste ja sisemiste programmidega. Oma varjupoolega. Kui me oma mustreid ei teadvusta ja and on meie eest peidus ja varjus, siis juhivad varjumustrid meid.

Ja see on koht, kus algab päris teadlikkus.

Miks keha roll enesejuhtimises on nii oluline?

Väga paljud inimesed püüavad ennast muuta ainult mõistuse kaudu. Nad analüüsivad, mõtlevad, loevad, selgitavad, aga keha elab endiselt pinges. Ja keha ei valeta.

Kui inimene on aastaid:

ennast tagasi hoidnud,
pingutanud,
kohanenud,
olnud ellujäämisrežiimis

… siis salvestub see ka kehasse.

Seetõttu ei piisa sageli ainult teadmisest.

Ja sellepärast on enesejuhtimises oluline õppida:

keha kuulama,
närvisüsteemi rahustama,
hingama,
kohal olema,
ja tulema tagasi ühendusse iseendaga.

Just sellepärast kasutan oma töös ka järgnevaid praktilisi harjutusi:

EFT ehk koputamistehnika — vabastab emotsionaalseid laenguid
TRE — toetab keha loomulikku stressi vabastamist
Hingamistehnikad — rahustab närvisüsteemi
Kohaloluharjutused ja energiatöö — toob tagasi kontakti iseendaga
Mindfulness — teadlikkuse kasvatamine igapäevaelus

Kas enesejuhtimine tähendab kontrolli?

Paljud arvavad, et enesejuhtimine tähendab rohkem kontrolli, rohkem tahtejõudu, rohkem surumist. Aga kontroll ei loo sisemist rahu.

Päris enesejuhtimine ei ole enda jäik juhtimine. See on teadlik kontakt iseendaga.

See on võime märgata:

millal ma ennast kaotan,
millal ma reageerin automaatselt,
millal ma surun üle,
millal ma eemaldun iseendast.

Ja sealt tekib võimalus valida teisiti.

Kuidas alustada? Kuidas õppida ennast juhtima?

Enesejuhtimine ei sünni üleöö. See sünnib väikestest hetkedest, kus inimene peatub, märkab, hingab, kuulab ja tuleb tagasi iseenda juurde.

Vahel algab see lihtsalt ühest ausast küsimusest:

„Mis minuga tegelikult toimub?”
„Kuidas ma tahan ennast tegelikult tunda?”
„Millist elu ma tegelikult soovin luua?”

Sest kõik muutub hetkest, kui inimene lõpetab enda eest ära jooksmise.

Ja võib-olla ongi päris enesejuhtimine lõpuks lihtsalt võime olla kohal iseenda maailmas ning teadvustada end oma maailma loojana.

Oled valmis tegema esimese sammu?
Kui see tekst kõnetas sind ja tunned, et on aeg midagi päriselt muuta — kirjuta mulle. Teeme lühikese tutvumiskõne ja vaatame, kuidas saan sind toetada.
Broneeri tasuta tutvumiskõne → reet.hindus@gmail.com

Korduma kippuvad küsimused enesejuhtimise kohta

Mis on enesejuhtimine lühidalt?
Enesejuhtimine on oskus märgata oma mõtteid, emotsioone ja käitumismustreid ning teha teadlikke valikuid selle asemel, et elada autopiloodil. See ei ole distsipliin ega jäik kontroll, vaid see on teadlik ja hooliv suhe iseendaga.
Miks on enesejuhtimine raske?
Sest suurem osa meie käitumisest tuleb alateadvusest ja vanadest programmidest, lapsepõlves kujunenud ellujäämismustritest ja emotsionaalsetest mälestustest. Ainult teadmisest ei piisa, sest muutus peab toimuma ka sügavamal tasandil.
Kas enesejuhtimine ja distsipliin on sama asi?
Ei. Distsipliin on väline sund ja jõuga asjade toimuma panemine. Enesejuhtimine on sisemine teadlikkus. Enesejuhtimine töötab isegi siis, kui tahtejõud on otsas, sest see põhineb mõistmisel ja ühenduse tundmisel iseendaga, mitte sunnil.
Millest alustada, kui tahan enesejuhtimist õppida?
Alusta märkamisest. Küsi endalt päeva jooksul mõned korrad: mida ma praegu tunnen? Kas mu keha on pinges või lõdvestunud? Kas ma olen hetkes kohal? See on alus, millelt edasi liikuda. Kui tahad sügavamat tuge, saame koos töötada.
Kas enesejuhtimist saab õppida üksi?
Osa teadlikkusest on võimalik kasvatada ise – raamatute, praktikate ja enesevaatluse kaudu. Aga paljud mustrid on sügaval alateadvuses ning nende märkamine ja muutmine on tõhusam koos toetava inimesega, kes oskab sind õigetes kohtades suunata ja sulle su varjukoode näidata.
Kuidas enesejuhtimine suhteid mõjutab?
Väga otseselt. Meie suhted peegeldavad meie sisemaailma. Kui me reageerime automaatselt — hirmudest, vanadest haavadest, alateadlikest mustritest —, siis mõjutab see kõiki meie suhteid. Enesejuhtimine aitab luua suhteid teadlikumalt ja rahulikumalt.
Mis vahe on enesejuhtimisel ja emotsionaalsel intelligentsusel (EQ)?
Emotsionaalne intelligentsus (EQ) on laiem mõiste, mis hõlmab oskust märgata ja mõista nii oma kui teiste emotsioone. Enesejuhtimine on üks EQ oluline komponent — see on EQ praktikas rakendamine ehk võime juhtida oma seisundeid ja käitumist teadlikult.

Reet Hindus — kes ma olen ja kuidas saan sind aidata

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo.

Olen Reet Hindus, Muutuste Ateljee looja. Töötan inimestega, kes on väsinud samades mustrites ringisõitmisest ja tahavad lõpuks oma elus midagi muuta.

Oma töös kasutan EFT-d (koputamistehnikat), TRE-d, hingamistehnikaid, kohaloluharjutusi ja teisi kehapõhiseid meetodeid, mis töötavad koos nii mõistuse kui närvisüsteemiga.

Elan seda teekonda ise iga päev. Tean, mida tähendab olla iseendast eemaldunud ja tean, mida tähendab tulla tagasi iseendasse. Sellepärast saan sind sellel teel toetada.

Kirjuta mulle

Vaata kõiki teenuseid

Leia Muutuste Ateljee Facebookist