Paljud inimesed seisavad elu jooksul silmitsi küsimusega: „Mida ma tegelikult soovin?” See ei ole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tundub.

Meie soovide taga võivad peituda piirangud ja harjumused, ühiskondlikud või perekondlikud ootused, varjatud hirmud ja alateadlikud mustrid, mis segavad oma päris soovi kuulmist. Ometi on absoluutselt igal inimesel olemas sisemine kompass ja kutse, mis oskab näidata teed avaramasse ja külluslikumasse ellu.

Üks viis oma soove iseendale selgemaks saada on teadlik enesepeegeldus. Näiteks on praktika, kus soovitan kirjutatada üles 100 soovi. Alguses tulevad lihtsad ja igapäevased asjad – uued riided, reis või mugav kodu. Aga kui loend ületab esimese 30–40 punkti, hakkab alateadvus avama sügavamaid kihte: soovi tervenemise, sisemise rahu, tõeliste suhete ja eneseteostuse järele.

Kui nimekirja vaadata, saab endalt küsida: 

• „Millised neist soovidest päriselt kõnetavad mind?”
• „Millised tulevad aga hirmust või kohusetundest?” 
• „Kas see soov kuulub mulle ?”

Soovide välja kirjutamine on maagiline tööriist – nad saavad meile nähtavaks, tekib teatud struktuur ning me saame nendega edasi töötada.

Soovidega edasi liikudes võime näha, et ilmnevad teatud mustrid, soovid jagunevad mingitesse kategooriatesse ja lisaks saame aru, et me tunneme mõningate soovide juures suuremat tõmmet või iha.

 Mõningate soovide osas aktiveeruvad aga mingid lood:

•  „Tahan seda, sellepärast, et…..”
• „Ma ei saa seda nagunii, sest…..”
• „Kui ma selle saan, siis kaotan ma….” jne.

Oluline on mõista, et soovid ei ole ainult lõpp-eesmärgid, vaid kasvamise kutse. Mida suurem on meie unistus, seda enam kutsub see meid ületama hirme, astuma välja mugavustsoonist ja looma uut reaalsust ning identiteeti.

 Üks oluline seisund oma soovide kuulamiseks ja kuulmiseks ning ka soovitu vastuvõtmiseks on sisemine rahu või nullpunkt, lõõgastunud seisund. Sisemine rahu ei ole lõpp-punkt vaid algus – koht, kust saavad alguse uued, avaramad ja külluslikumad kogemused ning kõrgemad standardid elule ning avardunud olekus ka võime soovitut vastu võtta.

Päris soovi äratundmise tunnuseks on sügav kooskõla ja sisemine resonants. See ei tule pelgalt mõistusest, vaid tekitab kehas teatud seisundi – soojust, avarust või elevust. Kui lubame endal küsida: “Kas see on tõesti minu oma?” ja kuulata vastust südame tasandilt, hakkame tasapisi eristama hirmupõhiseid ihasid oma hinge tegelikest soovidest.

Päriselt soovida tähendab lubada endal olla endaga aus, avatud ja julge – ning astuda samm sinna, kus võib olla küll tundmatu kuid ootab suurem ja elusam elu.

Luba endale luksust soovida suuremalt – me pole siia ellu tulnud lihtsalt „toime tulema”.