Järelkajad veebruaris toimunud praktilisele stressijuhtimise veebiseminarile „Kuidas luua oma ellu rohkem KERGUST?“

Veebiseminari alguses rääkis Reet oma loo ja seda, kuidas on tema strseotud teemaga stressijuhtimine, kergus, millised on tema enda kogemused ja kui mahukas on tema poolt elus teemaga seonduvalt õpitu. Reedal on palju erinevaid tööriistu erinevateks juhtudeks ning läbi Muutuste Ateljee ongi tal nüüd neid kõiki võimalik edasi anda. Edasi rääkiski Reet stressist ja kerguses elamisest ning järgnevalt on lühidalt toodud ülevaade läbi seminaril õpitu.

Veebiseminar keskendus stressivabale elule ja sellele, kas selline elu on üldse võimalik. Mõned usuvad, et on, teised jälle mitte. Seminaril selgus, et kergust täis elu on võimalik, kuid meil on omad programmid, mis takistavad seda elu elamast ja sellesse uskumast, lisaks kollektiivne arvamus ja kollektiivsed mustrid. 

Vaadates täpsemalt kergust ja raskust, saabki öelda, et ainult kannatus oleks nagu ikka see „õige asi“. Kannatust on läbi ajaloo ühiskonnas (kollektiivsed alateadvuse mustrid, uskumused) ülistatud. Kannatajale antakse õilis ja lugupeetud olemine, kannatused õilistavad – „vaata, kui palju ta suudab kanda“ või „vaata, kui raske elu tal on ja kui palju ta suudab kõike kannatada“. Samuti arvamused nagu „igaüks peab oma risti kandma“ jne. Arvatakse isegi seda, et kui töö pole raske, siis pole see õige töö ja ainult raske elu on tõeline elu. Muidugi ka raha tuleb raske tööga. Nii nagu raskus on tehtud „õigeks“, on jällegi kergus tehtud „valeks“. Kergus ei saa olla „õige“, sest sellest on tuletatud isegi sõnad nagu kergemeelne, kerglane ning lillelapsed, lumehelbekesed, pilvedes hõljujad jne. 

Edasi räägiti, kuidas saada uskumustest teadlikuks ja neid muuta. Oluline on teada, et uskumuste muutmine on alus sellele, kuidas me maailma ja iseennast näeme. Näiteks saab uskumusi muuta arhetüüpsete energiate kaudu. Lisaks on olemas ka koodid, mantrad või programmid nagu näiteks kood: „Kogu elu tuleb minuni kerguse, rõõmu ja hiilgusega“ (pärineb Access Consciousnessilt).

Stressijuhtimise ja kerguse kehakeemia

Seejärel käsitleti kehakeemiat ja seisundeid.

1. Kortisool, adrenaliin -> võitle, põgene või tardu.
   Stressihormoonid kortisool ja adrenaliin, eelkõige just kortisool stressihormoonina on võtnud kehakeemiana inimeste seisundi üle. 
2. Dopamiin -> stiimulite ja vahendite otsimine.
   Dopamiin on naudingu hormoon. Selle üleküllus või puudus võib põhjustada magamatust, rööprähklemist ja sõltuvuskäitumist. Dopamiin jaguneb aeglaseks (pikkaajalist kasu andvad tegevused) ja kiireks (kohene, kuid lühiajaline nauding).
   Dopamiin on naudingu hormoon (naudingute poole liikumine), ta aktiveerib mõnusüsteemi. Elus tihti saavutusvajadus ja ületöötamine, ülepingutamine võib tekitada seda, et dopamiini on kehas liiga palju ning dopamiini looduslik tase jääb väiksemaks. See aga tekitab magamatust, rööprähklemist ja sealt on raske välja tulla. Dopamiini kõikumine ja üleküllus võib aga viia sõltuvuskäitumiseni.
   Dopamiini on kahte tüüpi, on aeglane dopamiin (õppimine, uue oskuse omandamine, ilukirjandus, lugemine, trenni tegemine – need ongi pikaaegset kasu andvad asjad) ja kiire dopamiin (sotsiaalmeedia, lühiklipid, rämpstoit, magus, jne – siin ongi kiire naudingu saamine, tõstetakse dopamiin kiirelt üles, aga sama kiirelt tuleb ta ka alla). 
3. Oksüdotsiin, serotoniin -> rahulolu seisund.
   Hormoone oksüdotsiin ja serotoniin tekitavad lõõgastumine, lõdvestumine, siin ja praegu olemine, kohalolu, lähedus, lahkus, ühtekuuluvus, omaksvõetus. Rahulolu seisund ongi koht, kus maagia saab ilmneda, käivitub intuitsioon ja valikud ning võimalused saavad nähtavaks. 

Looduses loomadel, kes on vabad või vabapidamisel, nendel stressi ei ole, neil ei ilmne mingit stressi, sest nad ei kanna endaga kaasas näiteks seisundit võitle, põgene. Meie inimesed aga koguaeg kihutame selle stressiseisundiga ringi, mille tulemusel meil on kehas pidev ärevus, meil on koguaeg kiire, meil on hirm, et jääme millestki ilma jne. Kerget elu ja kerguses elamises võiksimegi olla 70% rahulolu seisundis ja 30% stiimulite ja vahendite otsimise seisundis (just aeglases dopamiinis). 

Lõpuks rääkisime stressi põhjustest, mida tegelikult ongi kokku kolm:

1. Meile pole õpetatud, mis on emotsioonid ja mida nendega teha.
2. Kannatused ja kannatustes elamine on meie kollektiivses maailmas tehtud „õigeks“.
3. Elus me võtame stressikäitumise üle oma lähedastelt, nendelt, kes on meie ümber. Jälgige, et inimesed teie ümber oleksid turvalised, mitte toksilised, sest muidu nendega koosolemine mõjutab teid samamoodi nagu passiivne suitsetaja olemine.

Praktilised stressijuhtimise ja kerguse loomise harjutused

Veebiseminaris oli palju erinevaid teadmisi ja praktilisi harjutusi, mis olid omavahel hästi tasakaalus. Kokku tegime veebiseminaril neli praktilist harjutust, mis on järgnevalt ülevaatlikult kirja pandud:

1. Lõdvestuse ja hingamise harjutus.
   Hingamine on üks parimaid tööriistu ja see võiks kõigil tööriistakotis olemas olla. Hingamine toob meid kohalolusse ehk kohal olemisse. Inimesena saadki olla kas peas või kehas, kuid hingamisega on kõige lihtsam kehasse tulla.
   • Praktikana tegimegi 10 sügavat hingamist.
     Soovitus on teha neid harjutusi 2x päevas vähemalt 2 nädalat (hingamisharjutuse puhul oluline ongi järjepidevus ja kordused). 
     
     
2. Eluratas (harjutuseks oli vaja paberilehte).
   Eluratta harjutuses kirjutasime 8-sektorilisse ratasse lahti oma elu hetkeseisu, kus sektorid olid: suhted, elukeskkond ja kodu, töö/karjäär/oma ettevõte, materiaalne olukord, vaba aeg („minu aeg“), partnerlus (lähisuhe), eneseareng / enesehinnang, tervis (uni, toitumine, liikumine). Hindasime igas sektoris, kus me asume skaalal 0-10. Kodus jäid sektorid 5 ja alla viie, kuhu tuleb panna tähelepanu ja fookus.

   Kodus jäi see harjutus veel lõpetamiseks, kus tuligi juurde märkida, kus igas sektoris on meil see rahulolu koht, kus on kõik hästi. Seega pole sinna sektorisse praegu vaja vaadata. Sektorites, kus hetkehinnang oli 5 või alla viie, siis see ongi koht, kuhu hetkel oma tähelepanu ja fookust panna. 
   Lisaks jäi kodus iga sektori kohta lahti kirjutada: 
      ⁕ 3 asja, mille eest oled tänulik,
      ⁕ 3 asja, mida tahaksid, võiksid, peaksid seal muutma. 
   
   

3. Uitnärvi aktiveerimine. 
   Antud harjutus aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi, mis omakorda rahustab meid. Lisaks tekitab see heaolu ja rahulolu tunnet meie sees. Harjutust tehes hakkab tihti haigutama, sest see ongi märk, et keha lõdvestub, rahuneb ja energia on liikvele vajunud (pinges olles me ei haiguta). Uitnärvi aktiveerimisele aitab ka kaasa ümisemine, laulmine.
   
   

4. Lõpumeditatsioon koodiga kergus ja rõõm.
   Meditatsioonis see uskumus ja programm oligi „Minus on kergus ja rõõm“.

Kolm olulist mõtet, mis Reeda suust kõlama jäid:

1. „Me ise oleme iseenda tööriist oma elu loomisel. Seetõttu on oluline oma tööriist korras hoida – iseennast korras hoida.“
2. „Kergus on 0-punkti väli, kus kõik on võimalik.“
3. „Tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus“ – Reet sõnastas väga hästi ringi teadatuntud Tammsaare ütluse: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“, mille puhul ongi teada, et see elus ei kehti.