Viimasel ajal on üha enam ja enam juttu ärevusest ja ka ATH-st (ADHD – Attention-deficit/hyperactivity disorder) ning selguse mõttes  kirjutan veidi lahti nende sisu ja avaldumise sümptomeid.

Oluline on siin veel teada seda, et mõlema nähtuse puhul on suur variatiivsus ning kindlasti alati ei pruugi see ka tähendada psühhiaatrilist diagnoosi. Meil võib küll esineda kõrgenenud ärevust või ka teatud ATH sümptomeid, kuid nende seisunditega saab teatud teadlikkuse, info, enesevaatluse ja enesejuhtimisoskuste korral edukalt elada täisväärtuslikku elu.

ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) ja ärevushäire on siiski kaks erinevat vaimse tervise seisundit, kuigi neil võib olla sarnaseid sümptomeid ning nad võivad  esineda ka koos. Siin on ära toodud peamised erinevused nende vahel:

ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire)

• Põhisümptomid: ATH puhul on kolm peamist sümptomite rühma:

1. 1. Tähelepanupuudus: raskused keskendumise, fookuse hoidmise ja organiseerimisega ning unustamine. 
   2. Hüperaktiivsus: pidev vajadus liikuda, rahutus, füüsiline aktiivsus, mis ei pruugi alati kohane olla.
   3. Impulsiivsus: kannatamatus ja suutmatus oodata ning koheselt reageerimine/tegutsemine ilma mõtlemata.

• Algusaeg: ATH sümptomid ilmnevad tavaliselt lapsepõlves, kuid need võivad kesta ka täiskasvanueas.  
• Mõju igapäevaelule: ATH võib mõjutada inimese akadeemilist ja tööalast sooritust, sotsiaalseid suhteid ja üldist igapäevast toimetulekut.

Ärevushäired

• Põhisümptomid: ärevushäirete spekter on lai ja sisaldab erinevaid häireid, nagu üldine ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalne ärevus jne.
  Üldised ärevushäire sümptomid on:

1. 1. Liigne muretsemine ja hirm: püsiv ja liigne muretsemine, mis võib olla seotud erinevate eluaspektidega.
   2. Füüsilised sümptomid: südamepekslemine, higistamine, värisemine, lihaspinged, iiveldus jms. 
   3. Vältimine: vältimine ja eemale hoidmine olukordadest, mis võivad tekitada ärevust või paanikahooge.

• Algusaeg: ärevushäired võivad tekkida igas vanuses ja võivad olla ajutised või kesta ka pikema perioodi vältel. 
• Mõju igapäevaelule: nii ATH kui ka ärevushäired võivad oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu ja akadeemilist sooritust, põhjustades vältimiskäitumist, vähenenud töövõimet ja raskusi sotsiaalsetes olukordades.

Ärevushäire ja ATH sarnased sümptomid ja koosesinemine

Mõlemad häired võivad põhjustada tähelepanuprobleeme ja rahutust. 
ATH -ga inimestel võib sageli esineda ärevushäireid ja vastupidi. 
Erinevuste mõistmine ja õige abi saamine on oluline, kuna sekkumised võivad oluliselt erineda sõltuvalt häirest.