Emotsioonide identifitseerimine ja defineerimine
Kui oled oma kehas kohal ja aktiveerunud sagedust ning emotsiooni märganud, siis järgmine samm on selle identifitseerimine.
SÕNAD
Kõnes ja keeles me kasutame teatud sõnu, et kirjeldada ning väljendada emotsioone. Ja ka siin on palju erinevaid vaatenurki ja koolkondi.
Ma kindlasti ei taha akadeemiliseks minna, seda enam, et internetis on teooriaid, koolkondi ja teaduslikke tekste tohutult. Tahan jagada seda, mis on olnud abiks minu töös klientidega, et emotsioonidega paremini ühendust saada.
Emotsioonid hõlmavad laia valikut tundeid, seisundeid ning emotsioonil on tavaliselt spetsiifiline tunnetuslik kvaliteet, füsioloogiline vastus ja käitumuslik väljendus. Psühholoogias on kasutusel põhiemotsioonid – kuid emotsioonide nimetusi võib ka olla sadu.
Siin üks illustratsioon emotsioonidest.
Psühholoogias on kasutusel nö baasemotsioonid ja sõnad, mis kirjeldavad emotsiooni on järgnevad:
Hirm, viha, vastikus, üllatus, rõõm, kurbus.
Sõnu emotsioonide kirjeldamiseks on tegelikult tuhandeid, kuigi inimesed tavaliselt kasutavad vaid teatud osa nendest. Minu kogemuse põhjal on emotsionaalne sõnavara avaram neil, kellel on harjumus lugeda ja eriti arendab seda ka lisaks proosale ka luule.
Meie emakeel on sügavalt kodeeritud ja seega on siin võimalus ka kasutada metafoore.
METAFOORID
Kuna emotsioonid asuvad tavaliselt torso piirkonnas siis on ka metafoorid tihti kirjeldamas aktiivust teatud keha osas.
Kõri ja söögitoru piirkond
„Nööris kõri”, „võttis hingest kinni”, „ma ei seedi seda inimest”, „ma ei suuda seda alla neelata”, „lõi hingest kinni”, „võttis sõnatuks”, „ma ei suuda sellest läbi närida”, „vastik maitse suus”.
Õlad
„Murekoorem õlgadel”, „süükoorem kukil”, „ma ei jõua seda koormat kanda”.
Südamekeskus
„Süda oli tuhandeks killuks”, „süda purunes”, „see inimene ajab mul südame pahaks”, „süda tilgub verd”, „tee süda kõvaks”.
Kõhu / selja piirkond
„Kõhus hakkas keerama”, „liblikad kõhus”, „see oli löök kõhtu”, „ta ajas iiveldama”.
„Kops läks üle maksa”, „löök selja tagant“, „noaga selga lööma”.
Vahel on aktiivsus ka jäsemetes
„Käed sügelevad”, „miski oleks nagu jalus”, „hoian kümne küünega kinni”, „tahan jalga lasta”.
KIRJELDUS
Emotsiooni on võimalus kirjeldada kui objekti.
Surin, värin, kokkutõmbumine jne.
Emotsioonide kirjeldamisel on abiks ka küsimuste esitamine:
- Kui sellel tundel oleks värv, siis mis värvi ta oleks?
- Mis materjalist see tunne võiks olla?
- Millise temperatuuriga?
- Millise kujuga?
Seega identifitseerimisel ja väljendamisel on abiks:
- Sõnad (hirm, ärevus, häbi, süütunne, vastikus, rõõm, eufooria jne).
- Metafoorid
- Kirjeldus (pinge, surin, kokkutõmbumine, valu jne)
JA ÜHEL HEAL PÄEVAL EI OMA SÕNADKI ENAM TÄHTSUST.
ON ENERGIA, MIS LIHTSALT ANNAB MÄRKU, ET ON VAJA LAHTI ÜHENDADA TAKISTUS ENERGIASÜSTEEMIS.