On huvitav, et mõned sõnad nagu kuluksid ära enne, kui nende tegelik sisu inimeste sisse jõuab. “Kohalolu” on vist üks selliseid sõnu. Ta kõlab korraga nagu midagi väga lihtsat ja samal ajal midagi sellist, mille ümber on ehitatud terve uus tööstus. Inimene avab telefoni ja kõik räägivad kohalolust. Kohaloleku praktikad. Kohaloleku õpetajad. Kohaloleku tsitaadid. Vahel tundub, et …
Vahel tundub, et tänapäeva inimese sees käib lakkamatu laat, pidev lärm ja sumin, keegi hüüab kogu aeg midagi, kõik räägivad üheaegselt. Telefon piiksub, mõtted kihutavad, maailm ootab reageerimist ja tegelemist. Ja selle kõige keskel istub üks üsna väsinud inimene, kes enam hästi ei mäleta, milline on tema enda hääl. Vanasti õpetas elu inimest teistmoodi. Mõni asi tuli vaikusest. Mõni metsast…
Paljud inimesed seisavad elu jooksul silmitsi küsimusega: „Mida ma tegelikult soovin?” See ei ole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Meie soovide taga võivad peituda piirangud ja harjumused, ühiskondlikud või perekondlikud ootused, varjatud hirmud ja alateadlikud mustrid, mis segavad oma päris soovi kuulmist. Ometi on absoluutselt igal inimesel olemas sisemine kompass ja kutse…
Nutiseadmed on tänapäeva ühiskonna uus reaalsus – ja võib kujuneda ka vaikseks ja nähtamatuks sõltuvuseks, mis mõjutab meie igapäevaelu kvaliteeti. Erinevalt alkoholi- ja narkosõltuvusest ei too see kaasa füüsilisi kokkuvarisemisi ega sotsiaalset häbimärki, vaid ilmneb peenetundeliselt ja tasapisi inimese elus muutustega.
Kujuta ette kaunist paaristantsu. Üks teeb sammu ette, teine vastab sujuva liikumisega. Kui üks surub liiga tugevalt, kaob rütm ja me ei tantsi enam vaid tammume. Kui ma ei kuula muusikat ning ei taju partnerit, siis on see pigem maadlemine. Täpselt samamoodi on ka suhtlemisega – kuulamine ja küsimine on kui harmooniline tants.
Kutsun Sindki kaasa 4 nädalasele teekonnale läbi ÄREVUSE mustrite ja varjude. Ärevusel on palju tehteid, variatsioone, varjundeid, pooltoone ja esinemisvorme ning igaühel on see kombinatsioon unikaalne ja isiklik.
Samas on ka mõningaid ühiseid näitajaid, mida saab märgata ja vaadelda ning seeläbi ka nähtavale tuua.
13 aastat tagasi ma põlesin ikka korralikult läbi! Ise ma sellel ajal märke ei osanud näha, kuid nüüd tagasi vaadates on kõik kristallselge ja klassikaline. See läbipõlemine olnud parim asi, mis minuga sai toimuda – see andis mulle tõuke selleks, et luua endale elu, mida ma tõesti naudin. Kehtib tõesti see ütlus mida öeldakse „kriis on võimalus tõusta uude sagedusse“.
Ärevus ja ülitundlikkus võivad tihti olla omavahel seotud ning seeläbi ka mõjutada meie igapäevast heaolu. Ülitundlikud inimesed võivad teatud olukordades tunda rohkem ärevust või stressi, kuid sellel omadusel on ka mitmeid positiivseid aspekte, nagu tugev loomingulisus, sügavad inimsuhted ja võime märgata pisidetaile.
Viimasel ajal on üha enam ja enam juttu ärevusest ja ka ATH-st (ADHD) ning selguse mõttes kirjutan veidi lahti nende sisu ja avaldumise sümptomeid. Oluline on veel teada seda, et mõlema nähtuse puhul on suur variatiivsus ning kindlasti alati ei pruugi see ka tähendada psühhiaatrilist diagnoosi.
Enesejuhtimine on oskus, mis mõjutab kõiki meie elu aspekte, alates isiklikest eesmärkidest kuni professionaalsete saavutusteni. Me ei sünni siia ellu selle oskusega, koolis seda ei õpetata. Samas aga oskus juhtida oma mõtteid, tundeid ja selle läbi oma välist maailma ning käitumist on ülivajalik, et luua endale suurepärast ja elusat elu.
